"Sillakohtu määrused korrarikkumiste, kurjade kommete ja halbade harjumuste vastu võitlemiseks"
"Käesolewa aasta suwel muutus Wiljandis n.n. koeraküsimus eriti akuutseks, kuna paljud kodanikud ja linnawalitsus ei saanud sellega leppida, et iga sammu pääl on tolgendamas penid, kes rüwetawad linnailu, rüüstawad ilupuid ja põõsaid ning teewad muudki pahandusi. Selle tagajärjel on oodata lähemal ajal sundmäärust koerte pidamise kohta, millega linnawalitsus loodab lõppu teha sarnastele nähetele."
Kuna sarnase probleemiga oldi Viljandis ka varem hädas avaldati avaldati samas artiklis ka teemakohane kiri Sillakohtult linnavanemale aastast 1797:
"Kõrgeaulik härra linnawanem.
Keiserlik sillakohus on pahameelega pannud tähele, kuidas mitmesugused korrarikkumised, kurjad kombed ja halwad harjumused on Wiljandi linnas juurdunud, nende hulgas nimelt:
- sead hulguwad ringi tänawatel ja otsiwad omale toitu.
- hoolimata 29. aprillil 1790. a. koerte suhtes awaldatud trükitud määrustest, linnas jooksewad suured koerad tänawatel ringi päewal ja öösel ja on kallale tunginud reale isikutele, kes neid on suure waewaga suutnud tagasi tõrjuda, nagu seda on teatatud.
- elanikud ei häbene Põrmugi käia põlewa piibuga tänawatel.
Kuna niisugune teguwiis käib hääle politseikorraldusele täiesti wastu, siis saab sellega siin kindlaks määratud, et iga siga. missugune end edaspidi uulitsal näitab konfiskeeritakse waeste kasuks, ja omanik, juhul, kui ta on sakslane wõi waba inimene, trahwitakse 1 rublaga. Pool trahwi summast läheb linna kassasse, pool ülesandjale, kusjuures ülesandja nimi jääb saladusse. Igat mitte waba inimest karistatakse aga 5 paari witsa- hoopidega. Mis aga puutub koerte ümberjooksmisse, siis siin tuleb käia ülalnimetatud määruse punkt 1. järgi, kus märgitud: „Kõik koerad, kes tänawatel ringi jooksewad, tulewad kohe kohtuteenrite poolt surmata ja maha matta, wälja arwatud ainult wäikesed sülekoerad ja bologneesid, ka wäikesed hurdakoerad ja teised sedaliiki koerad, missugused on inimestega kaasas ja selle tõttu pole kahtlust, et nad ei saa kahju tekitada."
Edasi, kõik need, kes põlewa piibuga lubawad endale tänawale ilmuda, karisatakse 2 rublaga. Pool sellest läheb linna kassale, pool ülesandjale. Talupojad ja pärisorjad aga karistatakse peksuga. Selle tõttu tuleb linnawanemal seda määrust kõigile kodanikkudele ja linnainimestele teatawaks teha ja seadusest üleastujaid määratud karistusega nuhelda, ja üldse selle järele waadata, et need nõudmised saaks korralikult täidetud.
Wiljandis, 9. juunil 1797. a.
Keiserliku sillakohtu nimel
W. G. von Brümmer
Sillakohtunik."
"Sakala", 20. detsember 1935.
"Laadapäewaks tuli wärske lumetee. Wiinapoest müüdi 2966 pudelit wiina. Rida kelmusi, wargusi ja kisklemist ning joodikuid."
"Kolmapäewal peeti Paides jõululaata, mis oli rahwarohke, kuigi wähem eelmisest laadast. Kuna laadaeelsel ööl oli maha tulnud kerge lumetee ja päewal tuli lund juurde, oli rahwal selle tõttu ka rohkem pühadeeelset meeleolu. Suurem osa maainimesi liikus wärsket lumeteed kasutades regedel. Hobustelaadal müüdi-osteti päewa jooksul 97 hobust. Kõrgemaks teadaolewaks hinnaks makseti hobuse eest 420 kr.
Wiinapoe ees sagas kogu päew igawene napsuwendade ja pühade wiinade ostjate „saba". Kogu laadapäewa kestel osteti poest piiritust ning wiina kokku 2966 pudelit 2289.31 kr. wäärtuses. Nagu wiinapoe kaupmees seletas, olewat wiinaost olnud siiski tagasihoidlikum eelmisel jõululaadal müüdud alkoholi hulgast. Rahwas on muutunud wist kainemaks"
Täna 85 aastat tagasi Järva Teatajas - tundub et Paides pole 85 aastaga suuri muutusi toimunud, ainult hobuseid oli omal ajal rohkem ja pussitamisi vähem.