Tervist!
Mõtlesin teha ka kiirelt ühe ülevaatliku 2017 aasta tagasi vaate.
Aastavahetus möödus üsna tavaliselt, nagu alati. Ainult, et sellel korral, juhtus nii mõndagi põnevat. Nimelt, nagu alati, chillisime hea sõbraga linnas ringi, et veeta kuidagi aega. Tüüpiline väikelinna elu on selline, et midagi teha väga pole, ja tead kõiki spotte, kus ringi liikuda. Nägime väga palju erinevaid inimesi - joobes, niisama uitajaid, erinevaid kampasid jne. Ühesõnaga, ühe väikelinna kohta erakordselt palju inimesi oli välja tekkinud. Kui olime oma "kontrollringid" ära teinud, siis oli aeg kodu minna, et midagi hamba alla vaadata ja siis lõpuks minna linna, kus koguneb peaaegu kogu väikelinna inimesed. Muidugi, on ka üks pisike teine linnaosa, kus samamoodi, on rahvas, aga kuna see on elamurajoon, siis on täiesti loogiline, et seal on veidi rohkem rahvast. Mõned lihtsalt ei viitsi linna minna. Btw, mu sõber oli eelnevalt midagi tõmmanud (suitsu vist?).. Noo kui ei kannata suitsetada, siis ei tohiks suitsetada. Ühesõnaga, uue aasta võttis ta vastu ropsides ühe söögipunkti vastas ja tal polnud just eriti hea olla. Mis puutub tüüpilisse raketilaskmisesse ja paugutamisse, siis see oli vägev. Kahju, et mul polnud siis enda kaamerat kaasas ja ei saanud pilte jne teha. Mingi lambise video sai telefoniga tehtud, aga kuna ma olen suht perfektsionist, siis polnud ma väga sellega rahul.
2017 aasta oli minu jaoks väga veider aasta. Sai kogetud nii valu, kui ka imelisi hetki. Aasta 1. pooles, oli isegi täitsa okei, kui aasta teine pool oli suht kurb. Nt sain läbida välispraktika Saksamaal, ühes CNC tööstuses, kus töötasin metalli CNC pingi operaatorina. Mis isegi oli isegi täitsa tore kogemus. Saksamaale tahaks täiesti tagasi minna. Reis alpidesse oli midagi imelist.. Ma armastan mägesid ja loodust. Eestiga ei saa ausalt öeldes võrrelda ei Saksamaad ega Austriat. Kõik on täiesti erinev.
2017 aasta lõpetasin ma ju ka Tallinna ühe kooli. Kuid kahjuks, ei jäänud ma sealse haridusega väga rahule, ja mõtlesin edasi õppida. Seni kuni on motivatsiooni õppida, teen ma seda ja üsnapea, kui tunnen end olevat küpse, siis suundun kindlasti oma erialale tööle. Eestis on see hea, et on piisavalt palju võimalikke suundasid, kus edasi õppida. Samamoodi, on see hea, et on rakendatud VÕTA süsteem. Kuna minu uues õppekavas on eelmise kooli aineid sisse topitud (füüsika, matemaatika jne), saab hinded üle kanda. Mis teeb elu mõnes mõttes lihtsamaks. Siiamaani läheb uues koolis suht hästi. Ütleks, et oma kursuse üks parimatest. Hinded korras, pole õppevõlgu ja pühendunud. Töenäoliselt 2018 saab ka stippi. Jõlupreemiat sain ka, mis on nagu eriti hea :)
2017 aasta on kohatud ka väga palju inimtüüpe. Mis kohati on hea ja kohati halb. Hea selles mõttes, et kuna ma olen suhteliselt analüüsiva mõttemaailmaga, siis eks igat inimest ole lahatud ka. Saan öelda, et 2017 aastal lahkus minu sõprusringist võib-olla 5-6 inimest. Need kõik olid vaid interneti sõbrad (palju mul ikka neid reaalseid sõpru on).. Seega väga ei põe. Sest, eks ikka neid internetisõpru tekib alati juurde ju. Vähestega suudetakse tulla internetist reaalellu. Eriti, kui on distants ja kaugus. Ütleme nii, et päris reaalsõbrad võivad jääda Sinu kõrvale koguks eluks, kui oskad hoida, aga paraku on fakt see, et pikk interneti sõprus on väsitav ja paratamatult tahaks ikka inimest reaalselt ka näha ja koos viibida jne. Eriti kui tegemist on vastassoo esindajaga. Aga see selleks. Eks 2017 aasta õpetas nii mõndagu sõprussuhete osas.
Kuid eks muidugi on ka häid aegu olnud. Ilusaid hetki sai meelde jäetud Haapsalust, kus oli kristlik laager. Viru raba, kus sai fotoshuudil käidud. Avastatud erinevaid eestimaa pisikesi paiku ja ilusaid kohti. Eriti õnnelik olen ma oma 1. reaalse pulmafotoshuudi üle. Nimelt kutsuti mind pildistama ühte pulma. Mis on omamoodi eriline, sest tegevus on liikuv ja oluline on vaid ilusaid hetked ja mälestused. Mis veel siis omakorda erineb palju tavaliselt fotoshuudist.
Huvitav fakt on ka see, et ma pole siiamaani suutnud teha endale Facebooki. Kuigi ise kohe varsti 19 ja ei oma Facebooki, on see tänapäev väga haruldane. Kuigi jah. Peab tunnistama, et Messenger mul on. See on ka sellejaoks, et olla kursus infoga, mis kursusega kaasas liigub jne. Ise muidu rohkem vanamoodsem ja pooldan pigem Skype'i kui Facebooki.
2017 aastal olen ka nii mõnegi medali ja karika koju toonud. Tore spordipoiss ja meeldib sport, siis on kerge tulema ka auhinnad. Kuna ma tegelen tuletõrjespordiga, ja suvel sai põhimõtteliselt kõigist võistlustest osa võetud (va viimasest). Kahjuks, viimane võistlus lõppes veidi kurvalt ja tegin endale veidi liiga. Mistõttu mu vorm langes suht palju ja pidin ikka päris palju vaeva nägema, et tagasi vormi saada. Muidugi, eks jalg ikka tegi haiget ja oli hell, seega pidi väga mõtlema, millist tempot valida ja kuidas midagi teha jne. Aga see kõik oli väärt seda.
Kuna ma eelnevalt mainisin, et kohtasin 2017 aasta väga erinevaid inimesi, siis veidi lahkaks seda siin lõigus. 2017 aasta õpetas mulle seda, et tuleb olla aus ja teha seda, mida Sa tahad teha. Ole see, kes Sa oled ja ära ole võlts. Sest niipea, kui astud oma rajalt kõrvale, on kohe Sul mingisugused probleemid ja mured majas (siin kontekstis siis sõpradega). Väga kerge on saada haiget kui oled mõtlematu ja ei mõista tagajärgi. Tulega ei tohiks mängida, aga see lause ei tähenda seda, et tuld ei tohiks teha. Muidugi tohib, aga seda kontrollitud ja viisakas vormis. Eks vigadest õpitakse ja armid tuletavad meelde seda, millega Sa eksisid. Eks nii mõnigi arm ole mulle 2017 aastaga juurde tekkinud, aga ma pigem olen õnnelik - see aitab mul tõenäoliselt (ma siiralt loodan, et suudan ka täita seda) ka meelde tuletada, kui vaatan enda armidele peale, mida ma valesti tegin ja kus. Samamoodi, olen muutunud rohkem analüüsivamaks ja ettevaatlikumaks. Ehk liigagi. Aga üritan selle õige kindlasti 2018 aastaga paika panna. Nt tegin ma sellel aastal midagi, mida ma pole varem teinud - kellelegi armsa sisuga paki saatnud, mille sisu toob naeratuse silmadesse ja tuju rõõmsaks. Ning ma olen õnnelik oma teostuse üle, kuigi jäin sellega veidi viimasele minutile..
Aga siinkohal ma lõpetan ka. Täna 31.12.2017 plaan on selline, et ma magan ilmselt kuni lõunani ja siis saan oma hea sõbraga, kellega olen iga aasta uut aastat vastu võtnud, kokku ja siis dripime jälle linnas ringi ja veedame koos aega. Kuni saabub aasta 2018 ja saame taaskord üksteisele "head uut aastat soovida". Suht tavaline päev tuleb ja väga midagi erilist ma ei korralda ilmselt. Naudin vaatemängu ja võtan vastu uue aasta traditsiooniliselt.
Soovin kõigile ilusat vana aasta lõppu ja imelist uut aastat :)
-Minimalist