ah mida ma ei ole luuletaja
niisama paberile sodija
mu mõtet vahel päris kõrgele võivad ronida,
mu hinge keegi ei suuda närida
ja minult ära tule aru pärima
oma elust ei akka ma kunagi rääkima
ise oma elu võid nöökida,
ja võid ka natuke röökida,
kuid see mida sa ajad, ajab mind öökima
murustan su hambad esimese löögiga
tglt ma i ole kakleja
olen inimene, kes paika paneb teisi sõnadega
kui keegi mu vastu kätt akkab tõstma
siis kade ei ole tagasi lööma
sest mina siit verise näoga ära ei rooma
et kuskil magada täiesti koomas
mu riimid ei akka kuidagi õiget kuju looma
miks endaga ei suuda rahule jääda
mai ole poeet, lihtsalt omi mõtteid ruunan
ja ise enda tuleviku suunan