Üks kiire kommentaar enne ametlikku tervitust ja muid mõttetuid viisakusi, mida te nagunii siin keegi ei oota: kui ma oleksin jätkanud 2015. aasta augustis oma elu sellisena nagu ta oli ehk siis mitte hakanud maailmakuulsaks terahapeudiks ja moneyfesteerijaks, jätkanud oma tonnise palgaga palgatööd, jätkanud halamist, et mitte midagi paremaks ei muutu ja proovinud elada nii, et ma ühtegi senti kuni tänaseni oma palgast ära ei kulutaks, siis oleks mul täna 92 000€. Üle seitsme aasta iga argipäev 9-17 töötades ja kõik raha säästes. Pole nagu paha?
Ilmselt ei saaks ma seda raha täna siiski nautida, kuna mul oleks mittekulutamisest tingitud alatoitumise tagajärjel oma väike krunt Pärnamäel või Rahumäel.
Kuna ma aga hakkasin rohkem tööd tegema, rohkem teenima, säästma ja investeerima, siis on mul tänaseks sama ajaga juba ainuüksi higivabalt üle 200 000€ teenitud (pluss veel aktiivse tööga teenitud rahad) ning SAMAL AJAL olen ma saanud ka päris palju raha ära kulutada ehk siis ma olen süüa saanud!
Nüüd you do the math ja võta endale hetk mõtlemiseks, kas tasub pingutama hakata või mitte?
Loomulikult on mul teie ees palju eeliseid, kuna mitte kõikidele ei ole antud nii rafineeritud ajurakke nagu minule. Ei ole olemas finantsmaailmas skeemi, mida ma välja ei suudaks mõelda, et ühel heal päeval kõik maailma rikkused endal kontodele lukustada ja elada suisa nii, et sellest mitte midagi kulutamagi ei pea.
Taaskord olen nõus ühte sellist konspiratiivset kapitalismitrikki teiega siin jagama, kuna te olete siinse aastatepikkuse andunud lugemisega ära teeninud järgmisele tasemele pääsemise (loomulikult minu tasemeni on teil veel väääga pikk maa). Kas tahate teada, kuidas mina udupeenetes lokaalides tasuta süüa saan? Kuna ma leian end järjest rohkem kulinaariates õhtustamas ja kuna mu praegune eraeluline eesmärk on iga kuu endale mingi treat lubada, siis aprillis viisin oma lähimad kaasosalised välja ja kinkisin neile ühe hea keretäie koos väljamaise joogipoolisega.