Siit maailmast sa iial ei kao,
kui su tunded on suunatud kirjaniku vastu.
Oma tundeid kui ritta sa laod
ja ma siiralt loodan,
et seda sul piisavalt teha on lastud.
Ma saan aru, et sa ei taha enam oodata
egas' see minulegi kerge ei ole..
Aga oma mõttes ma suudan siiani loota,
et meie vahel müüri veel pole.
Sa lased kirjanikul kirjutada endast värsse,
mis tema teostest iial ei kustu...
Ja samas asetab mõtte teiste peasse,
et enam nuttu su toast ei kostu.