Oba Thank you :)

tere

oba free money

Camo mul bape'il Siin pohh et ma vape'id Su naise ma teibin Ta fetish ma rape'in Ta snapid ma save'in Ja screenid ma saadan Kui peidan ma haavad Sest kastitäis taarat Me pinnast on jäänud Sest joonud me

Poiss on nagu vari kui teda pelgad, jookseb eest ära, pöörad selja, jookseb sulle järele.

nii pikad on sinuta,kõik sügiskuu päevad nii külmad on sinuta kõik sügiskuu ööd nii pimedad on sinuta kõik käidud rajad nii mõtetud näivad sinta elatud ajad

ma nägin midagi õõsel pealt ema ja üks keppisid nii valus oli vaadada et tunsin et tahan sura aka kahju see pole võimalik kui ise olen 8aastane ja see rikub mu elu see kellega mu ema keppis ma tunnen teda

Taevas on tihti sinine, väga tihti ka pilvine. Nii sinine on meri, sinine ei ole meri! Ära ole sinisilmne, see on ju kõigile ilmne. Ma olen inimene, ja mulle meeldib sinine! Sinist näed igalpool, seeline

Nii ilus on pimeduses armastus, nii valus on valguses vale, hämaras maailm kahvatub, teades kui habras on elu. Öö käte vahel on tõelised tunded, päev vaid hävitab ilu. Kirglikult suudlevad nähtamatud huuled,

Kas tõesti on lõpuks kõik hästi, mida oodand olen ma? Sulen silmad ja paistab lõppki, mis tundus võimatuna!

Ma nägin unes, kuidas Saatan kõneles Minuga, keset hävingut, kesk rususid, Ta andis mulle nõu, klaasnõu ja ütles: "Hoia, siin on Surm!" Ma vaatasin seda ja mõtlesin.. mis oleks, kui.. kui viskaks

Mul on silme ees must - Ma ei taha seda! Mu hing on surnud - Ma ei taha seda! Mõtted on sassis - Ma ei taha seda! Mind poleks nagu enam olemas - Tahan elada! Mu silmad on lahti - Tahan näha! Mul pole käsi

Olen varjuna sündinud - pimedas rünnata. Ma ei leia pimedas armstust. Ma ei näe pimedas teda... Pimedas on varjul mu hing... Valguse käes seisan ma sinu taga tema taga kõigi taga. Kuigi hing on mul haige

Ma sulen silmad, sest nii on hea ja vabalt mõtted saavad lennata kui oleksid praegu siin siis tunda sa saaks kuidas sulavad ühte taevas ja maa

Vaatan valgusesse, oodates Sind. Mõtetega soovin ühes, tulevikku rännata. Olevik on just kui tühjus, kus ei taha elada.

Mis on saanud sellest, väiksest armsast tüdrukust.. Kes naeris alati… Kes ei olnud kuri, Kes ei olnud paha, Kes ei olnud kurb, Kes ei olnud vihane, Kes ei teinud välja, Kurjusest selles julmas maailmas…

Ma ei saa aru Kuidas te, inimesed Küll saate eluga hästi läbi. Mind ta koguaeg hammustab. Pureb. Tahab tükkideks rebida. Selle, mis veel järel mu hingest. Kuid et mul on kirg Püsida ärkvel, Ei purusta

Tahaks kas magada või nutta Sest elu on keeruline ning ma pole veel harjunud Valetama ja varastama sõprade käest, et asutada kõrgemasse tuppa. Tihti olen ma üks olles karjunud “Tahan ära! Sinna kus maailm

....vahest ma tahan!!! Lumi on sadanud maha, õhk on niiske ja külm. Asi mida ikka veel tahan on kiire ja valutu surm. Ma tahan, et elu saaks läbi, et kaoks kõik valus ja halb. See kõik, mida siiani nägin,

kui oleks ilus elu.. Kui oleks elu nii ilus kui sina, kui oleks mul miski mis asendaks sind. Kuid praegu mu mõtted on kusagil ära. Mul mõtted on sinuga , seal kus mu hing..